Kõndisime Taevaskojas, sügis, vähe inimesi. Ta hoidis mul käest. Eemal ees rajal näen järsku kahte inimest. Oht! Kas peaksin käest lahti laskma? Ah, ei pea! – Tuleb meelde, ma ei ole naisega. Ma olen sellisena ok, aktseptaabel. Keegi ei hakka mulle sellepärast molli andma. Suudan käetõmbluse alla suruda.
näitus 