Bloknoot

Face à l’extrême. T. Todorov

Miski minus hakkab ikkagi kohe mässame selle heroiseeritud poolakate desheroiseerimise vastu ja vastavalt teiste (väikeste) näidete ülistamise vastu. Ka mina olen oma positsioneeringust (!) läbi ja läbi mõjutatud.

Kuigi, see üks naiste näide pani mind avalikus ruumis lugedes nutma, teised retoorikad (st mitte niivõrd juhtumised) paisutavad rinda ja tõmbavad selle kummi nagu nad omal ajal sõjaväelastelegi pidid mõjuma.

***

Üks asi oli uhkus, ja see oli meile kõigile omane – mitte olla tööriist või tehnik, vaid otsustaja, juhtija, ellukutsuja, looja ja mõtleja, ükskõik, kas töötad keele, mõistete, normide, kõnede, poliitikate, ürikute, faktide vms-ga. Aga lisaks oli nõue, et ei tohi olla persevest, ja seda aspekti meite inimnatuuris rookisime kõik usinalt välja ja üritasime sellest puhastada ka endi ümbrust.

Nüüd on aga situatsioon teine. Paljude silmis kaasneb taltsumata rõlge loomusega võim (nii poliitiline, majanduslik, intellektuaalne kui ka seksuaalne). I don’t get this. 

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Ühe silmaga lugemiseks

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s