Midagi musta masenduse silmades on eriti selge. Teiste pinnud. Lolluse andestamatus.Täiuseni arenenud kriitikameel, mis püüab täiust, seda, mis vastab “standardile”. Aga oma palgid surutakse vaatevälja pimenurka.

Naljavideo: http://www.youtube.com/watch?v=9VUcRWl95N8

Leidsin riiulist Tolstoi “Pihtimuse”, mille olin ostnud ülikooli ajal, aga jätnud arvatavasti lugemata. Kõigepealt ahmid ja siis naerad! Minu mälu järgi naersime ülikoolis ka Tolstoi üle – tema täiusepüüdu ja obsessiivset enesearendust. Kes viimasena naerab…

***

Ma ei mäleta enam, keda juristid lugesid. Kas nad peale koodeksite üldse midagi lugesid, sest kõik klassika oli neil eesrindlastel keskkoolis juba läbitud. Kellelgi ei tulnud Tartus pähe anda juristidele Dostojevskile pühendatud kursust. Ja mida ma seal üldse räägiksin? Loeme nüüd koos, sest eraldi ei suuda, arutame läbi, sest muidu läheb meelest, jääb kasuta, fikseerimata, hindamata, krediteerimata…

***
Miks ring ei ahene veel, juba? Muudkui lähed horisondi poole. Iga laine on eraldi jõnksatus, mitte osa merest. Keda täna keskkoolis loetakse ja mida see neile inimestele annab?

***

Mul on Süürias mitu ülikoolikaaslast, aga ma ei suuda tunda huvi selle vastu, kuidas nad elavad. Ma eelistan tuhnida oma tolmustes raamatutes. See on fakt.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Ühe silmaga lugemiseks

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s