Ilmunud on kaks vaimukat, lugejat (mõtlema, fantaseerima) provotseerivat lühiproosa kogumikku, üks Kristiina Ehinilt (Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine, 2006 – NB! tegemist ei ole pillipuhuja naise ja pommipanija naisega! ehk raamat ei ole aksessuaarnaistest) ja teine Maimu Bergilt (Unustatud inimesed, 2007). Prof Tiina Kirss on Ehini uudisjuttude nimilugu võrrelnud kodukandi omatarkade feministitüüpidega. Ootame põnevusega, kas selle mõtte kohta ka varsti kuskil pikemalt lugeda saab.
Hvostoviga on feministidel (nagu ka isamaalastel) love-hate suhe. Saata Andrei paariks nädalaks naisõigusluse põhitõdesid tutvustavatele kursustele ja ta võiks olla meie “oma poiss” pealinnas, Eesti Ekspressis, tarkade ja kurjade machode ümarlauas jne jne. Aga tema pornoromaani me armastame, vihkame, pole lugenud, plaanime lugeda teist korda, loeme ühe käega…
Kõigile tõsimeelsetele soovitaks Sutrop-Kiho toimetatud usutlusi naisministritega ühes sissejuhatava teoreetilise raamistikuga eesti femmaritelt.
näitus 