Kord kirjutas mulle üks kolleeg e-kirjas heatahtlikult, et ta väga loodab, et ka minust saab tegija. (Ma ei ole kindel, kas ta tõesti pani sellesse lausesse selle “ka”, viidates enda või kellegi anonüümse teise “tegijaks” olemise faktile. Kui mõtlema hakata, siis võib-olla kasutas ta ikkagi, nagu mina praegu, massidesse läinud noortepärase väljendi suhtes iroonia märgina jutumärke.) Ma olin siis veel entusiastlik, ja vaimustatud tehnilistest juuraprobleemidest (mäletan piinlikkusega, kuidas kiitsin ühe ettekande käigus eksalteeritult oma kaasüliõpilastele ja õppejõule ühe Haagi kohtu otsuse tehnilise kõrvalküsimuse paeluvust, kõik muigasid – seda panin ikka tähele). Korraldasin konverentse, huvitusin filosoofia “kuumemate” nimede töödest ning käisin kord aastas, küll ebaõnnestunult – st mäest alla lastes vähemalt paar korda perseli käies -, Otepääl suusatamas. (Samas ,ei ole ma tihti enam kindel, kas sellist aega on üldse olnud.)
Nüüd, kui olen aastaid (ei taha peas arvutada, kui mitu täpselt) vegeteerinud siin ja seal, ei ole töötanud “rangelt erialasel tööl” ning vajun silmnähtavalt üha sügavamale allakäigusohu või selle ühte laukasse, sattusin nimetatud kirja peale, ja tundsin, et olen, nagu ülemaailmne majanduski, surutises* – aktsiad ja vahetusväärtus langevad, eksport on pea olematu ja kaalun devalveerimist…
…st, et olen mõnda aega mõlgutanud mõtet hakata lüpsjaks (peamiselt tänu väljavaatele viibida loomade seltsis – võtaksin näiteks uuesti kasutusele loomade harjamise tava, sest tunnen kaasa roojastele lehmadele, kellest teel linna mööda sõidan – ja kirjutada selle ameti igapäevast sisukat blogi), kuid tunnen selleks liialt suurt puudust inimestest. Tahaksin näha enda ümber võõraid, ja palju. Mitte “uusi inimesi” – inimesed pole kunagi uued! (Aga võibolla ikkagi kusagil on Uued Inimesed, nt Indias või Aafrikas, ja ma peaksin neid otsima minema?!) Siis mõtlesin, et lähen õige ühte mõisahotelli administraatoriks ja kujundan endast teadlikult Theo-suguse “tegelase”. (Juba praegu tahaksin magada püstol padja all, ning vermutit läheb ka rohkem kui jõuan osta.) Aga administraatoritel ei ole praegusel ajal õiget võimu ega prestiiži, ja portjeesid ei vajata enam üldse.
________________________
*Sõna “depressioon” kasutatakse muuhulgas ka geograafilise, meteoroloogilise ja majandusliku kõrgseisu vastandi/puudumise tähistamiseks. Seega, see tähistab ka auku, madalrõhkkonda ja surutist. Psühhiaatrilises kasutuses tõlgitav ka “elurõõmu” puuduseks.
näitus 