Ei ela, ei sure. Ta etenduse põhisõnum oli, et vaadake, ma julgen rääkida valge mehe loo. See osa, mida saab üldse lugeda looks, oli piinlik kuulata, igav taluda. Kui väike vaene valge mees kärvab, siis mitte Teise mässus, vaid eneseimetlusest pimestatud ego tuhmumise tõttu. Kes oleks veel valmis talle tema “suurust” tagasipeegeldama.
See on ka üks väheseid kordi, kui ma oleks tahtnud mädatomateid lavale visata, hüüda lava poole mõne iroonilise hõike.
Ja mida ikkagi mõtles Baltoscandali kuraator, et lasi selle praeguses kontekstis lavale!?
näitus 