trashy

see oli ta hüüdnimi. rahva poolt antud hellitus, sest inimesed näevad, kes sa oled, kes sa päriselt oled. su nimi, riided ja maneerid ei varja sittagi, ainult toovad su olemuse teravamalt esile.

nagu see kord, kui ta kolmeteistkümnesena onu professorile, kes jõe ääres põõsastes kassile kala püüdis, vahele jäi. iga teine sõna oli v..t ja t..a, need nii magusad sõnad, mida ta keelega nagu komme oma suus ringi keerutas ja kõigiga, kes olid valmis kuulama, jagas. see pilk – ah, et nii vara ja juba raisus. professori tütar mõrvati aastaid hiljem, arvatavasti oma peigmehe poolt, kes kartis, et tüdruk pundi salakaubitsemise pärast miilitsasse kellama läheb. pindu näed…

piir pahelise ja õiglase vahel on nagu kahe puu vahele veetud nöör, kõik turnivad sealt üle, ei ole oskuslikkusse, vaid juhuse küsimus, kuhu poole jala maha paned.

 

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Füüsiline

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s