Pöördun aegajalt (aastate lisandudes küllap üha enam ja enam) tagasi teatud tekstide juurde. Nende hulgas on ka ajakirjanduslikke artiklikesi ja intervjuusid. Omamoodi klassik mu silmis on Ekspressis 2007. aastal ilmunud vestlus Aleksander Pulveriga. Kõrvu draama ja komöödia (umbes nagu Sono Sioni filmis “Love exposure”, mille vaatamine kinos päädis minu jaoks kerge teadvuse kaotamise ja püksi kusemisega, sellest ka hiljutised enigmaatilised vihjed Jaapanile), teadmine ja ….jne. Üks mu lemmiklausetest:
See maailmapilt, mis meil siin on, arvamine, et hommikul toast välja minnes tullakse ka tagasi, see on mõneti illusoorne.
näitus 
Tänud. Ma ei olnudki seda artiklit varem lugenud. Suhtusin Pulverisse ausalt öeldes väga skeptiliselt, kuna ta on varem avalikult ja selgelt väljendanud seda, et isad, kes pere juurest ära lähevad ei peagi lastega suhtlema, kuna see oleks justkui lastele kahjulik.