Imetlusväärne pole üksnes tema intellektuaalne elaan või kestvus, vaid ka jätkuv aktuaalsus. Peab inimesi armastama, et jaksata kannatlikult nagu lastega nendega rääkida, neid üritada mõista. Eestis on sarnane Lauristin – alati elu ja inimeste poolt ning optimistlik. See on mulle olemuslikult võõras, ehkki ma tunnen selle ära ja imetlen seda.
kaks päeva on aias valitsenud ööbikud – laul ja laks käib päeval ja ööl. Sinibe uuestisünd Valguseriigiks. ärkan kl 4:30, tunnen, et peaks kuhugi minema, ratsutama koos päikesega üle taeva. selle asemel loen veel Masha Gessenit ja kuulan seda:
Filed under Lugemine
See on hea dokumentalistika. Kui seda peaks hindama romaanina, siis oleks mu hinne 3.
Hea kuis peegeldab argist keelekasutust ja Eesti mentaliteeti, kui selline asi olemas on – puhas ratio või püüdlus selle poole. Hea kuidas heiastab tagasi Eesti günekoloogide ja õdede kohati ebainimlikku või lihtsalt rabedat suhtlemisviisi. – Võibolla mõne aasta pärast loevad seda nooremad kui kurioosumit minevikust.
Aga mul on ka palju ette heita – raamat tundub vähe toimetatud, kirjanduslikku või kunstilist kujundit on väga vähe – v.a klaaslaps ise, mis on muidugi suurepärane leid.
Mulle ei meeldi, et kõik inimesed on oma nimedega ning nii äratuntavad, samas, see on dokumentalistika, eks. Autor avab end täiesti – ma ei mõtle eraelu või kehaliste kogemuste jagamist teksti kaudu, vaid poolfilosoofilistes või eetilistes mõtisklustes vaimu paljastust -, mul on tunne, et ma ei taha ilukirjanduslikus tekstis näha, et autori vaimusügavuse põhi on käes, see on siin käeulatuses. (Isiklikus plaanis olen ma nõnda erineva eetilise taustsüsteemiga, et mõned “ratsionaliseerimised” jäid väga kaugeks või internetifoorumi stiili laadseks).
Ja võõrkeelte kasutamine tundus edevusena; kui palju on eestlasi, kes suudavad kõiki neid keeli originaalis lugeda, kas pole see lugeja kiusamine!
Sellised mõtted. Lugesin, teie viied koguaeg peas kumisemas.
Filed under Õhk, Biograafia, Kirjandus
Ma lugesin vanu kirju, mida ei suutnud varem lugeda, mida esmakordsel avamisel lugesin hoopis teistmoodi. Nüüd näen selgelt mõtteid, mida varem seal minu jaoks polnud.
Kui teistmoodi on elu võrreldes sellega, mida meile on jutustatud elust.
Filed under Biograafia
Ma rääkisin oma Vabaduse-tuumsõnast lähtuvast harguurimisplaanist. Ja tema mainis piire. Masingul on mu lemmikraamatus “Vaatlusi maailmale…” arutlus “Piiride juurde” (ma ei mõista päris, miks sel selline pealkiri on), selle lõpus on mulle vajalik (!) kujund või sümbol (Masing kaitseb teoloogiat ja viitab kõigele, mis on kõigest sümbol) et kirjeldada tänast joovastust, mis tuleb iseenesest või enesest. M i n u maania on “apokalüptiliste ratsanikkude hoog lõpmatusse.” Kui seda siin kasutan, siis on see nüüd ka minu oma, võin seda muuks kasutada kui teoloogia apoloogiana. Kuigi ka see hoog võib olla Jumala järele.
Filed under Biograafia, Iha
Filed under Lugemine
Muidugi ta teadis seda, aga see oli vaid teadmine. See teadmine ei andnud talle midagi. Nagu ta teadis ka, et see teadmine ei ole tõde, tema oma rumal süda oli selle loonud, mida ta ise hävitada ei suutnud.
Filed under Biograafia
Filed under Lugemine
näitus 