Meist

Soobloog “Sooline süvalaiendamine” on feministlik üles- ja väljaanne. Radikaal-, öko-, lesbo-, hetero-, libero-, intelofeministide, kodutütardest patriootide teataja. EI tantsudele tähtedega!

8 responses to “Meist

  1. Eugenie

    Tere kaasvõitlejad,

    juhin Teie tähelepanu järjekordsele äärmusliku sallimatuse näitele meie ühiskonnakloaagis. Teemaks on Lisette Kampuse näitus, mille kohta juhuslikult sattusin uudisnuppu lugema. Link ise on siin: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/paevavideo/article.php?id=18192153
    Kommentaarid autori isiku suhtes on agressiivsed, vaenule õhutavad, ähvardavad ja vägivaldsed, ning inimõiguste põhialuseid ja võrdõiguslikkuse printsiipi rikkuvad. Ehkki kommentaarid on anonüümsed, seisavad nende taga reaalsed inimesed, kes meie seas liiguvad.
    Kes kaitseb naiskodanikku seesuguse vaenu eest?

  2. Eugenie

    “”[…] panna Maria/ õhetav armas/ ema valvsa pilgu all/ ei vasta/ naeratab vaid/ poolehoidvalt…” * * * Kas Loomingut ei võiks nimetada ümber “Konstrueeritud Kirjanduseks”?” ‘
    Kahjuks valitseb sarnane olukord ka kirjanduskriitikas, kus domineerib eelkõige mehe pilk. Tavaliselt on heade naiskirjanike raamatud ikka olnud halbade või keskpäraste meeskriitikute arvustada.
    Teen ettepaneku, et feministid kirjutaksid rohkem just Loomingus, Vikerkaares, Postimehes, Päevalehes, Ekspressis ja Sirbis algupärasest eesti naiskirjandusest; teeksid seda omal algatusel (mitte üksnes ajakirja/lehe poolsel tellimusel), jõuliselt ja radikaalselt, olgu need siis uurimused või lihtsalt raamatuülevaated. Meie kirjandusajakirjades puudub feministlik kirjanduskriitika täiesti; on küll olemas teatav hulk tublisid kirjutajaid, kes ajavad marginaalset kuiv-teoreetilist liini, aga see ei ole siiani ühiskondlikku ja kirjandusteadvust laiemalt mõjutanud. Või siis nokitsetakse üksnes naistekate kallal, ja akadeemilist terminoloogiat kasutades analüüsitakse sisult padukonservatiivset või lauskollast. Miks mitte moodustada aktiivne rühm valvekriitikuid, kes on pühendunud üksnes feministlikule kirjanduskriitikale; panna alus omaette koolkonnale, mis erineb kuivast teoreetilisest liinist, aga keskendub naiste poolt kuuldavale toodud sõnade kaalu rõhutamisele – ja seda just suurema loetavuse ja konservatiivse suunitlusega ajakirjades ja kultuurikülgedel?

  3. tere.
    kirjutan teile teist korda.
    m6sasi on feministlik kirjanduskriitika?
    kas on olemas shovinistlik kirjanduskriitika?
    kas on olemas naismuusika? või meesmuusika?
    kes on valvekriitik? ma arvan, et üksnes lausfeminist võib tulla sõnade peale “pall”, “pallid” (“pall” mitmuses) ja “kepp”. ja ühendada need mõistega “diskrimineerimine”. kui ma ytlen, et ma tahan leida ilusaid feministe meeste seast, siis ma valetan. ma tahan leida yles oma 3-nda klassi pinginaabri. Ilmar oli ta nimi.

  4. kiduviha

    Mina tean, kus Ilmar on. Tal on täna sünnipäev ja ta ootab Su kõne.
    Kärt Hellerma arvustus Jaan Kaplinski raamatule “Seesama jõgi” on peaaegu feministlik kirjanduskriitika. Olev Remsu esimene (sest oli mitmeid) kriitika “Ariadne Lõnga” pihta oli šovinistlik. Mõlemad on olemas ka väljaspool neid näiteid.
    Valvekriitik on valvel. Alati valmis võitlusesse astuma. See on raske töö, ja igaüks ei pea vastu. Palk on ka väike.

    Valvefeminist

  5. Katrin Kivimaa

    kahjuks on eugenie’il oigus. kirjandusmaastik on eestis nii maskuliinne, et vahel ma imestan, kuidas need autorid, kes tahavad kirjutada kaasaegsetest naistest kaasaegselt ja iseseisvat motlemist kasutades, üldse seda veel teha suudavad. olen kunagi (vist isegi ühes artiklis) esitanud küsimuse: mis oleks saanud, kui üks minu lemmikkirjanikke marguerite duras oleks sündinud eestisse. voi nt virginia woolf. voi kasvoi sofi oksanen. neist kellestki poleks saanud sellist kirjanikku, nagu me neid praegu tunneme.
    shovinismi kirjandus- ja kultuuriarvustustes voib tuua loputult. nagu eluski: et mainiti ariadne longa arvustust remsu sulest, siis neid on ju teisigi, kas pole. niipea, kui juttu tuleb naistautoritest ja -filosoofidest ütlevad “tosised mehed”, et nema lähevad nüüd ujuma. (sellist lugu ühe käsmu seminaril toimunu kohta rääkis mulle leena kurvet-käosaar; ütleja oli nn noorfilosoof leo luks, kes pole irigaray’st nt kuulnudki). niipalju siis shovinismist…
    terv-d
    kati k

  6. kas see kodutytrus hõlmab ka võimet (vastavalt kodukohale) Galil ARi või AK-4 täpselt käsitseda ja puhastada ning praktikas rakendatavaid teadmisi sissitaktikast?

  7. Kati Kivimaa

    LUGEMISSOOVITUS 2 juuli 2009 EPL
    Rainer Katteli artikkel “Viimane eestlane”
    http://www.epl.ee/artikkel/472501

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s