See peab muutuma päevikuks.

Testin oma saatust; kuna ma ei tea, kuhu saatus mind viib, saadan erinevatesse kohtadesse kandideerimispabereid. Eile hommikul lõpetasin 14lk pika kandideerimisvormi, olin seda teinud järjest 24 tundi (valetan, käisin tunnisel kohvil ja hommikul magasin 2 rahutut tundi, jalad pigistatud teksade ja lambateki vahele). Kardan aga, et ma ei olnud huvitav, lihtsalt kuiv, nagu inimõiguste jurist ikka. Midagi uut ja huvitavat ma välja ei mõtelnud, püüdsin kõigest väest mitte rumal välja paista, targad inimesed näevad selle aga läbi ning ei pea sust lugu. Bon, que peut-on faire!

Täna magasin järjest 9 kosutavat tundi ja ärkasin kl 6. Et uuesti magama jääda, pean kohvi jooma, miski ei rahusta ja rammesta mind rohkem kui kohv; jään kohe uimaseks ja võin uinuda. Mu kolm valget kassi on mu paremal käel ning valvavad, et ma liiga vara kuhugi asjatama ei läheks.(Varsti kavatsen aga hiilida välja, et oma vanad rehvid jäätmejaama viia.)

Juba üheteistkümnendat kuud kavatsen elamist likvideerida – st müüa mööbli ja paigutada ebavajaliku ära. See on mu igapäevane mõttemäng – kui palju saaksin riidekapi eest, milline mu töötuba ilma suure lauata välja näeks, kui mul oleks vaid kohvritäis riideid jne jne. Kahjuks pean siiski reisima suhteliselt suure raamatukoguga. Mu järgmised tööandjad peavad sellega arvestama, raamatutest ei ole ma veel valmis loobuma.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Õhk

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s