Maalähedus, elukaugus

90ndatel, nõukogude korra lagunemisega, võinuks oodata, et räiget poliitiliste ja kodanikuõiguste rikkumist tunda saanud inimesed seostavad end hõlpsalt põhiõiguste süsteemiga. Seda ei juhtunud ning ei ole juhtunud veel seni, seda väga mitmel põhjusel, kuid üks neist on harimatus. Inimõigustekultuur ei ole midagi, mida saab tunda või millesse siseneda ilma õppimiseta. See, kui vähe seda tuntakse ja õpitakse, on eraldi uurimise teema. Samuti on eraldi teema ideoloogiline võitlus “õige” inimõiguste doktriini avamise üle. Eestis esindavad üht võitluspoolt rahvusromantiliselt meelestatud ning üldjuhul IRLiga seotud inimesed (M. Nutt, A. Kuusik, A. Herkel jt) ja institutsioonid (Inimõiguste Instituut). Nende tegutsemise lähtepunkt ning siht on kohandada inimõiguste printsiibid Eesti oludele nõnda, et Eesti ei jääks nn kaotajaks, st ilma et inimõiguste retoorikat saaks Eesti rahvuse või riigi vastu kasutada. Samuti väidavad nad tihti, et nt rassismivastased või naisõiguslased on vasakpoolse maailmavaata esindajad, kes üritavad poliitilistel kaalutlustel vanadel headel konservatiividel päitsed pähe panna. Kusjuures, nende eeldus on, et mõistetel, keelekasutusel jms on mingi ajalooline vana ja õige tähendus/sisu, mida ei tohiks poliitilisel kaalutlusel küsimuse alla seada/muuta vms. Mõtle nt etnilise diskrimineerimise keelu ning Eestis elavate venekeelsete inimeste peale või LGBTI õiguste ning Eesti konservatiivse, et mitte öelda nõukogude aja eelsesse aega paigutuva perekonnaõiguse peale. Teise ideoloogilise poole moodustavad üldjuhul noorema generatsiooni juristid ja aktivistid, kes lähtuvad Euroopas ja läänes laiemalt valitsevatest inimõigusdoktriini postulaatidest ning praktikatest, mis tihti rahvuslikku ülimuslikkust või rahvuslikult positsioonilt argumenteerimist taunivad, kui mitte rassismiks ei pea. Eestis võiks tuua näiteks Eesti Inimõiguste Keskuse ning võrdõigusvoliniku kantselei eelmise voliniku ametiajal. See ideoloogiline vastasseis ei ole aga midagi, millest tahan praegu kirjutada.

Sarnaselt inimõiguste küsimusele võis 90ndate järgselt oodata end metsa- ja maarahvana identifitseerivalt inimgrupilt, et neis on vastuvõtlikkus loodussäästliku, elusorganismide säästmise ja piinamisvaba maailmavaate suhtes. Ka siin on pidanud nt keskkonna- ja/või loomaaktivistid pettuma. Maakodu omamine, oma tomatite kasvatamine ning hoiustamine ning seentekorjamine ei vii automaatselt keskkonnasäästlike põhimõtete austamiseni. Olen täheldanud, et paljud aiaharijad on silmapaistvalt julmad aias elutsevate elusorganismide suhtes ning peavad iseenesest mõistetavaks mineraalväetiste kasutamist. Samuti ei juurdu taimetoitlus siinmail kergelt, ehk sajanditepikkuse teraviljatoitluse tõttu, mitte vaatamata sellele. Olen jälginud Eesti poliitikat ning mõtelnud, kas on teist sellist maad, kus rohelised nii väikest edu saavutavad ning nii õnnetult lõpetavad. Kas ei võiks/peaks just eestlastelt, kes kiidavad oma maa ilu ning looduse puhtust (mis on väga suures osas müüt, eriti Läänemeresse puutuvalt), oodata nn rohelise poliitika soosimist! Erinevalt inimõigustest arusaamise või nende kasutamise  väljajoonistunud poolustele, on ökoküsimustes jõujooned alles tõmbamisel. Siiski, kui juttu tuleb taimetoitlusest, kemikaalivabast viljelusest, karusnahakasvatuse või tööstusliku loomapidamise vastalisusest, käib sellele meedias pahatihti juurde silt – alternatiivne, äärmuslik, ekstsentriline vms. Nii kaua kuni ei ole tugevaid eestkõnelejaid nimetatud maailmakäsitlustel, ei asu nn vastaspositsioonidele ka “maalähedased” viljelejad/korilased/toitujad. Huvitav oleks leida ideoloogiline positsioon, mis ettearvatavat binaarset vastuolu väldiks. Individuaalse budistliku eluviisi puhul on see peaaegu võimalik, kuni sa mõnesse Eesti restorani ei satu, veel keerulisem on, kui mõnele kodusele perekondlikule koosviibimisele. (Ma olen ammu loobunud sellistel koosviibimistel isegi mainimast, et ma ei söö liha, sest vastasel korral pean kõigile vähemalt tund aega seletama, mis mul viga on ning mida ma siis üldse söön ning kas ma olen terve jms, kergem on neelata alla mõned lusikatäied vorstikastet.)

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Õhk

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s