On üks pilt

Ma seisan Vana-Vastseliina vallikraavi veerul, peab olema suve algus, sest mul on jaki all veel tagi, pööran paremale ja naeran, sest Roosi on end peitnud minu taha, et mitte pildile jääda, ta vasak käsi aga sirutab minu ette tema korjatud ja kahe kõrre otsa aetud metsmaasikaid, et need jääksid pildile, ja ta enda peanupp paistab siiski ka. Meie taga on oja kõrval suvehaku heleroheline hein, mis on kohati niitmiskõrgune, naat õitseb juba.

Mida rohkem seda pilti uurin, seda rohkem tuleb mulle meelde ja ma tean, millal see on tehtud ja kes tegi selle pildi. Et oli väga külm juuni ja meil oli seal vaid päev või kaks, siis pidime tagasi sõitma.

Ma näen ise välja rõõmus, aga kuidagi kondine ja vana. Minus tekib seda nähes heldimus, ma olen kord surnud, aga ehk see foto jääb mõnele mind tundnud inimesele.

Roosi juunis 2014 kindluses - Version 2

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Õhk

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s