On üks pilt

Ma seisan Vana-Vastseliina vallikraavi veerul, peab olema suve algus, sest mul on jaki all veel tagi, pööran paremale ja naeran, sest Roosi on end peitnud minu taha, et mitte pildile jääda, ta vasak käsi aga sirutab minu ette tema korjatud ja kahe kõrre otsa aetud metsmaasikaid, et need jääksid pildile, ja ta enda peanupp paistab siiski ka. Meie taga on oja kõrval suvehaku heleroheline hein, mis on kohati niitmiskõrgune, naat õitseb juba.

Mida rohkem seda pilti uurin, seda rohkem tuleb mulle meelde ja ma tean, millal see on tehtud ja kes tegi selle pildi. Et oli väga külm juuni ja meil oli seal vaid päev või kaks, siis pidime tagasi sõitma.

Ma näen ise välja rõõmus, aga kuidagi kondine ja vana. Minus tekib seda nähes heldimus, ma olen kord surnud, aga ehk see foto jääb mõnele mind tundnud inimesele.

Roosi juunis 2014 kindluses - Version 2

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Õhk

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s