Kui me olime metsas ja öösel patrullis, ütles üks mu paarilistest, kui me läbi puufiguuride pingsalt fokusseerides läheneva hommiku selgust ootasime, öö kõige külmem aeg tuleb alles, on kohal, st vastavalt olukorrale. Panin tähele, et see on eriline mõnu, millega inimene teisele seda oma teadjapositsitsioonilt ütleb, nagu ei oleks veel teada, et me selle öö üle elame, nagu võiks üks hommikuahe tuua endaga sellise külma, mida ei kannata silmaga vaadata, mida ei kannatagi välja. “Sa arvad, et praegu on külm ja läheb paremaks, et su silm, mis seletaks siin metsas justkui üha rohkem, seletab ka meile peale langevat soojust – sa eksid, külm alles tuleb! Külm, mida ei pehmenda ööpimedus, fakt, et sa ei näe, tunne, et peaks pugema öö eest käkras kuhugi varju, see on hoopis külm, mis nöögib sind keset hommikupäikese tõusu, illusiooni, et öö on läbi.”

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Iha

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s