Kuidas tappa maali.

Maali tagasitoomine.

Lõuend kui kalts. Oled juba mitu korda ära visanud, aga ikka see vedeleb jalus.

Saad maali peal kõndida. Saad seda puudutada (kraapisin kinnastatud küünega igat defekti Mustriraamatus, seda värvitilka või -täppi, mille kohta enne oled vaid silmadega teadnud, et see on krobelisem ja kõrgem, aga nüüd saab seda ka sõrmega paitada. Sõna tõsises mõttes lehitsesin maaliraamatut oma genitaalidega – tavaliselt järgneb kiim pärast head kunstikogemust, nüüd kasutasin kunsti vahetult onaneerimiseks). Aga mulje ja tunne on nagu kunstiõpetusetunni järel klassis, mida ei ole veel koristatud. Installatsioonid on kenad, tore on nende keskel olla, aga see on ka kõik. Peamine mulje – lapselik kunst, mänguline maalimine, värvimine, pläkerdamine. Läksin 5. korruse suurde saali ja ma tundsin kohe, et olen väga pettunud. Olin oodanud midagi erilist, sest Aleksandra oli seda haipinud taevasse. Nende töödega oleks võinud rohkem aega veeta ja neid veel teha. Need mõjusid mulle ka selliselt, et oleksin tahtnud neid ise edasi arendada, neist midagi Päris teha. (Mitmed installatsioonid on tajutavad skitsidena. Aga skitsi huvitavus on kahjuks piiratud). Kuraator oleks võinud kureerida rohkem. – Sellised on tavavaataja muljed. Viige oma lapsed seda vaatama, neile kindlasti meeldib. Par contre, 70ndate skulptuur on kõva. Visuaalne nauding, perfektne väljapanek.

This slideshow requires JavaScript.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Õhtu

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s