Kuidas tappa maali.

Maali tagasitoomine.

Lõuend kui kalts. Oled juba mitu korda ära visanud, aga ikka see vedeleb jalus.

Saad maali peal kõndida. Saad seda puudutada (kraapisin kinnastatud küünega igat defekti Mustriraamatus, seda värvitilka või -täppi, mille kohta enne oled vaid silmadega teadnud, et see on krobelisem ja kõrgem, aga nüüd saab seda ka sõrmega paitada. Sõna tõsises mõttes lehitsesin maaliraamatut oma genitaalidega – tavaliselt järgneb kiim pärast head kunstikogemust, nüüd kasutasin kunsti vahetult onaneerimiseks). Aga mulje ja tunne on nagu kunstiõpetusetunni järel klassis, mida ei ole veel koristatud. Installatsioonid on kenad, tore on nende keskel olla, aga see on ka kõik. Peamine mulje – lapselik kunst, mänguline maalimine, värvimine, pläkerdamine. Läksin 5. korruse suurde saali ja ma tundsin kohe, et olen väga pettunud. Olin oodanud midagi erilist, sest Aleksandra oli seda haipinud taevasse. Nende töödega oleks võinud rohkem aega veeta ja neid veel teha. Need mõjusid mulle ka selliselt, et oleksin tahtnud neid ise edasi arendada, neist midagi Päris teha. (Mitmed installatsioonid on tajutavad skitsidena. Aga skitsi huvitavus on kahjuks piiratud). Kuraator oleks võinud kureerida rohkem. – Sellised on tavavaataja muljed. Viige oma lapsed seda vaatama, neile kindlasti meeldib. Par contre, 70ndate skulptuur on kõva. Visuaalne nauding, perfektne väljapanek.

This slideshow requires JavaScript.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Õhtu

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s