I travelled

Mu kodupaneelmaja ees rohuplatsil oli kivistunud betoonihunnik. See on seal veel tänagi. Kui seda nägin, meenus, et ronisin mööda seda tehiskaljut üles, mäletan, kuidas mu tennistes väikesed jalad balansseerisid selle krobelisel püstloodis pinnal. Mäletan, mis tunne oli seista selle peal. See oli meie territooriumil üks maamärk. Nagu olid seda vaibakloppimispuud, sirelipõõsad või “soojamaja” (elektrisõlm). Osad olid selleks, et maast kõrgemale saada, teised, et end peita. Minu meelest teisi variante ei olnud.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Kirg

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s