Professor palus meid õhtusöögi järel kohvile raamatukogutuppa. Seinte ääres seisid riiulid, millel reas ühe sarja raamatud, selgadel tiitlid, nagu “Igav”, “Ebaõnnestumine”, “Enesearmastus”, “Piiratus”, “Kujutlusvõimetu”, “Eruditsioonita”, “Vähene lugemus”, “Kehv”, “Kuulsusjanu”, “Edevus”, “Pretensioonikas” jne jne. Viisakas õhtusöögivestlus võttis nüüd teravamaid tuure. Noor generatsioon provotseeris vanemat, samas heakskiitu ja vanemlikku õlalepatsutust soovides. Kui professor ei oleks olnud nii viisakas, siis ütelnuks ta meile: “Kui need tõesti loeksid või vaataksid juba tehtut, ammu saavutatut, suudaksid süveneda või mõista, siis me näeksime ja kogeksime vähem paska, mida pakutakse millegi muu pähe.”

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Iha

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s