Professor palus meid õhtusöögi järel kohvile raamatukogutuppa. Seinte ääres seisid riiulid, millel reas ühe sarja raamatud, selgadel tiitlid, nagu “Igav”, “Ebaõnnestumine”, “Enesearmastus”, “Piiratus”, “Kujutlusvõimetu”, “Eruditsioonita”, “Vähene lugemus”, “Kehv”, “Kuulsusjanu”, “Edevus”, “Pretensioonikas” jne jne. Viisakas õhtusöögivestlus võttis nüüd teravamaid tuure. Noor generatsioon provotseeris vanemat, samas heakskiitu ja vanemlikku õlalepatsutust soovides. Kui professor ei oleks olnud nii viisakas, siis ütelnuks ta meile: “Kui need tõesti loeksid või vaataksid juba tehtut, ammu saavutatut, suudaksid süveneda või mõista, siis me näeksime ja kogeksime vähem paska, mida pakutakse millegi muu pähe.”

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Iha

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s