Pärnu tädi Linda rääkis meile loo, kuidas pärast sõda nägi ta ühtelugu unes oma Sõrvel langenud meest, kes ütles: “Linda, tule veereta see raskus mu rinnalt!” Linda palus loa ning sõitiski Saaremaale ja otsis üles Tehumardi lahinguväljale maetute hauakohad. Tema mehe haual seisnud massiivne punane rauast viisnurk, mille Linda kogu jõudu kokku võttes üksi kalmult ära nihutas. Pärast seda mees talle enam unes ei ilmunud.

*

Tädi Linda rääkis seda lugu minu kuuldes vaid ühe korra, aga sellest piisas. Mul oli Linda suhtes piiritu usaldus, sest ta oli mingil lapsele raskel hetkel (küllap järjekordsed etteheited emalt minu vähese vapruse aadressil; mälu järgi pärast meie merehädas olemist Pärnu vanal laguneval muulil, kust meie külastuspäeval ülepuhuv torm lainete abil ka minu korraks merre viis ja mu kenad valged lühikesed püksid vetikatega määris) otsustavalt minu kaitseks välja astunud. Pärast seda oleksin võinud tema või tema surnud mehe eest kasvõi Tehumardi lahingusse sõita.

* * *

Tema olla tuul, kohtuda saab temaga unedes ja tema leibcantus on “Võibolla näeme”, “võibolla tulen”, “võibolla saame tegema seda või teist”. Nüüd aga, kui ta oli harjumuse toel elanud sisse sootsiumi poolt ettenähtud ja sügavasti tema sisse juurutatud naiserolli, nii nagu vaid väga noored kogenematud naised seda teha saavad, nii et iga päev oli korterisse ilmunud mingi uus sügavpuhastatud pind või ese, mille uut kvaliteeti Kidukesele kiideti, mõjus paradoksina tema eelnev “kergus”. Kidukesel tuli ehk just sellega seoses ühel päeval töölt koju kõndides meelde endine relvavend, kes talle ühise joomingu käigus veinise peaga oma au- ja truudusekoodeksit oli seletanud. Ka Kidukese arvas ta, Kidukese enda arusaamise järgi, sõprade hulka, kelle eest ta viimse veretilgani on valmis võitlema, kui vaja. Kidukesele oli see väga imponeerinud, ta oli mõtelnud, et kas näe, on veel minu moodi truid, ja ta oli asetanud sõbra oma tutvusringkonna inimeste seas erilisele pjedestaalile, kus olid need, kelle poole ta pöörduks, kui oleks valitseva riigivõimu poolt tagaotsitav või kui tal jääks  järjekordse okupatsiooni eest paadiga üle mere põgenemise rahastamisest puudu vaid mõne kuldkella vääringus raha. Meenutuse mõjul oleks ta tahtnud hubase kodu asemel, kus ootas endine “tuul”, mis nüüd vaid üle põrandate ja kraani veepritsmete pühkis, võitluskaaslasega prassima minna, et vastastikku oma truudusvandeid uuendada.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Ajalugu, Isamaa, Perekond, Seks&Sugu

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s