Haava(arm)

Oleme mitu aastat teel Lipale. Nüüd ei julgegi enam sinna siseneda, kui ka küla piiripõlluni oleme jõudnud.

Tallinnast rongiga Kiisa kaudu. Kuidas on armastus? Jäämine seotuks, jäädagi lähedaseks? Aga olemine eraldi? Jäämine lähedaseks, seotuks, armastavaks ka siis, kui kogu maailma õnnetus ühe peale tuleb?

Läheneme ristuvale sõiduteele, kõik autod jäävad seisma, sest rong on ülem, ta tee on sirgem ja teda peab enne läbi laskma. Rongiga reisimine on noobel, ka neis vanades roostes vagunites, kus palju lihtsaid inimesi.

Mu reisikaaslased on väsinud mehed. Telefonis hella ja hoolitseva häälega (“Söö nüüd seda, mida ma tegin.”) mehed, kellel on lapsed, haige naine või ema. Suvilas ootab pooleliolev ehitustöö ja mahlategemine. Näod on magamatusest hallikassinised.

Kas pole minu soov alati olnud troosti pakkuda?

H. Runneli eessõna Masingu “Loomingu Raamatukogus” ilmunud “Ehatuule maale”. Et nad haaraksid kõike korraga.

Palverand 008

***

Võib-olla on see sisuline ja vormiline kodukootus ja reflekteerimata ülevõtmine aja- ja asjakohane. Kobav (kasutan neid tööriistu, sest arvan, et need on ka minule kasutamiseks, ja pilt minust instrument käes saabki teoseks), oma lihtsuses isegi narr. Ükskord tulevad uued kriitikud ja teoreetikud ning nimetavad seda aega ja selles ajas tegutsenuid pioneerideks, kelle tööd saidki vaid sellised olla, sest neil polnud ühte ega teist, millele toetuda, millest kasvada ja peeneneda jne jne. Aga ma ei oska hinnata seda praegu. Tagurdan ruumist välja, sest see kõik on mulle vastuvõetamatult hale ja algajalik. (Olen just lugenud Auerbachi briljantset Odysseuse haavaarmi ja teinud erivärvi astritest kimbu, ma võiksin hüpata üle Vabaduse platsi, üle risti… Mind tahtsidki, tuligi tagasi maale tuua?) Mine siis oma haavade (ja lõhestumiste?) põhjani või paljasta oma laenatud agenda ja selle läbisurumise soov kogu jõuga, tee seda nii kaua ja veendunult, et midagi sünnibki, mis on siin ja praegu (arusaadav, nähtav, nauditav jne jne). Aga niimoodi natuke! Olen hoidnud sellest eemale eelkõige intuitiivselt, aga ka läbimõeldult. Tunda oma kohta ja lembumusi.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Kunst, Mälu, Tallinn

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s