Tähendamissõna armastusest

Jumala kotta läks kaks naist. Esimene naine istus kantsli lähedale. Altarilaste kaunid hääled kõlasid ta lähedal, tema silmad ja pale olid valgustatud küünaldest. Tema mõlemal käel istus auväärseid sirge seljaga mehi, kelle silmad olid selged ja kes talle julgustavalt naeratasid. Ta kuulis vaid Jumalale sõnatud kiitust ning tema süda täitus rõõmu, tänutunde ja armastusega.

Teine naine istus pelglikult kõige tagumisse pingiritta. Tema naabreiks olid väsinud vanad mehed, nende ihu lehkas tööst ning nad olid kirikusse tulnud oma naiste utsitusel. Mehed nohisesid ja nihelesid, sest nad ei mõistnud hinnata laulu ilu ega lauljate oskuslikkust. Vaevaga püüdis teine naine kuulata hümne, jälgida kiidusõnu, ilma et vanakeste ohked teda seganud oleks. Tema pilk jäi ikka püsima tüdinud pilkudega meestele, ta kuulis iga ninapahinat ja laul kaugenes temast üha. Jumalale ja ilule lähemale ihates, pahandas ta mõttes meeste peale – nemad takistasid tema südamel avanemast. Siin samas kiriku sammaste vahel tahtis ta nohiseja kaela kallale minna. Isegi siin eksida tapmisest hoidumise käsu vastu!

Eks ole lihtne härduda vaikses kirikus valjusti lausutud Isa sõnadest ja näha loodu ilu kaunite laste ja meeste palgeisse vaadates! Armastada aga segamatult ja vankumata koja külmemas ja pimedamas nurgas ümbritsetuna vaimult tömpidest..

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Usk

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s