Olla olekutes

Ta oli moondunud tüdrukust jässakaks vanameheks, veel läbi akna, läbi selle Setumaa küla akna oli ta olnud tema, ja ma pidin kohe ta juurde minema, sest järgmisel hetkel võis ta olla kadunud. Ta oli minemas tantsima ja ma mõtlesin, kas peaksin tal laskma natuke tantsida ja vaatama teda, aga ma tahtsin kohe näidata, et ma olen seal. Tema tantsupartner jäi veel me ette töllerdama, nii et ma andsin talle ühe lõuksi, mille peale tema ütles, et ta ju tantsib ainult vana-vanadest sõpradest tüdrukutega. Mulle meeldis, et ta mu vägivaldsust armukadedusena tõlgendas. Lõuks oli antud lihtsalt aeglase liigutamise eest.

Nüüd oli ta siis see rastasabadega punnkõhust jupats mu ees. Kampsun auklik, naeratus auklik, ja ma ei teadnud kedagi külgetõmbavamat, kedagi, keda ma oleks rohkem armastanud. Me kallistasime ja armastus valgus minus laiali. Ta naeris ja ütles, et on väga õnnelik enda üle. Ja mina mõtlesin ikka nii nagu alati, kuis saab ta minuta õnnelik olla. Ja kui ta oleks tahtnud, siis oleks ta seda beebimõtet näinud minu näost.

Tema kaks isa – emapoolne isa ja isapoolne isa [:D] tahtsid mõlemad teda oma taasleitud tütrega jõuludeks enda juurde. Unenäos jätad kõik oma mõttetud kommentaarid endale ja ma ei ütelnudki midagi.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Õhk

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s