Pääse

Linnaelanik ei igatse oma kõledas kõrgekontsakingi ja kõrgekaelaga pudeleid täis korteris maale, vaid  on nostalgiline animaalse lihtsuse, soojuse ja probleemituse järele.

Ei taha bakhanaale, sest blenderis menstruaalverekokteili segamine ja masturbeerimine (etenduses räägib naine oma lõpututest traumadest, ärakasutamistest, õudustest, võltsusest, ja rapib onaneerides oma jalgevahet nii et kogu keha vapub) suurendavad ahastust veelgi. Midagi ürgsemat ja lihtsamat, lihtsustatumat, sümboolset elusolemist nagu on elusolendid ja pudulojused. Olla elus  rohkem kui siis, kui oled joobunud, ja öösel jahtinud, ja keppinud ja kepitud olnud. Saada kehaks, ainult kehaks, objektiks, üsaks viljakuspreestri sarve ees, surma lähedust/võimalust aimates üheks mulla ja mudaga.  ***

Vajusin auditooriumist lavale, paljad latiinotarid latiinad surusid mu näo kallima suurde musta tussi. Minu nostalgia.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Etno, Kunst, Linn, Seks&Sugu

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s