Olen elus, ja elan, ja küllap hetketi isegi tänulik selle üle, ja elav…, aga elamise intensiivsus on sedavõrd teine nagu oleks uni mu peal, ja udu kataks mu mineviku maastikke, nii et ma ei tea enam, kas need on olnud päriselt või ma olen näinud neid oma kujutluses.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Ajalugu, Mälu

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s