Parafraas

Ei hävi elu, tulvil inimkidu seemneid.

Temaatiline pilt (ilma irooniata!)

Teisipäev

28. aprill 2009, Kuressaare lossi vallikraavil
“Siin on jahe, aga nii ilus, et ma ei raatsi ära minna.
Eestis on veel sellist ilu, mis ei tõmba inimesi ligi. Võid istuda kevadises pargis pea ihuüksi. Ma ei teagi teist sellist kohta, kus on vesi ja loss ja park, ja meri on lähedal, nii et on ka kajakad ja [...]

Vedeledes diivanil – lk 48

Onu on tulnud külla ja karjub keset õue
kurat miks poiss ei või auku kaevata miks
poiss ei või auku kaevata no on ikka looder

Kas laiskadel päevadel loed lais(k)a luulet? Laiskadel päevadel ei loe (peaaegu) midagi. Või lõpetad mõne poolelioleva novelli, ütleme sellise, mille lõpust on veel lugeda mõni lehekülg, ja kus kõik on juba ette aimatav. [...]

“Kornél Esti paljastamine”

“Provints on imede maa. [...] Seal, kus ei ole mingeid sündmusi, vaid ainult vein, kaardid ja sügav-sügav kurbus, kasvab hinge elu, ei avardu, vaid süveneb, muutub tihedaks, intensiivseks, iseäralikuks.”
Dezső Kosztolányi
Kas olete pärast “seltskondlikke kohustusi” pidanud ise endale teraapiat tegema? Näiteks teatud kindlate autorite tekste lugedes, et “puhastuda”. Tekste, mis on vastandid teie külaliste ja nende [...]

Teenetemärk jääb välja teenimata

Viivi Luik on pööbliga ebaõiglane.
Jah, ma pole oma kohta Eesti ühiskonnas leidnud,
nad ei taha mind kusagil,
nüüd solvab aga kirjanikki leheveerul.
Olen solvunud, solvunud!
.
Ostke luuleraamatuid! “Tapke kärbseid…”
.
Varsti pole minus enam viha,
sest ma olen väga lähedal asotsiaali staatusele. (Laske lapsukestel Jeesu
juurde tulla – ETV näitab jõulu’l alandlikke supiköögis).
Tulge vaadake või mu kodu! – sisekujundus on elav
ja võimalikest [...]