29. septembri NYT kirjutab islami usku kooliõpilastest Prantsusmaal, kes on leidnud nn spirituaalse varjupaiga katoliiklikes erakoolides, kus erinevalt riigikoolidest lubatakse muslimitüdrukutel pearätti kanda. Erinevate kogukondade esindajad mõistavadki artikli kohaselt üksteist paremini kui riik oma alluvaid. Ühisnimetajaks erakoolide süsteemis kõrvuti õppivatele katoliiklastele ja muslimitele olevat spirituaalsus, millest ilmaliku riigikooli õppekavade ja koolireeglite osas puudus on.
Prantsusmaa on jätkuvalt huvitav näide reaalselt paljurahvuselisest riigist, kus kõigilt kodanikelt ja kodanikukandidaatidelt oodatakse Vabariigi pühade alustalade tingimusteta tunnistamist, olenemata isiku personaalsetest tõekspidamistest. Ilmalikud riigiasutused, sh kool, on üks neist olulistest põhimõtetest. Just viimaste aastate jooksul on olnud üha keerulisem jäigast seisukohast vankumatult kinni pidada ja küsimused, mis tõusetuvad on poliitikutele üha võimatumad lahendada. Nii on mõistetav, et mu inimõiguste kursuse professor Marie-Luce Pavia (siinkohal ei taha jätta kasutamata juhust, et iseloomustada teda mh ka järgmise faktiga: nimelt tsiteeris professor oma inimõiguste teooria kursuse sissejuhatuseks Vladimir Iljitši ennast!), täheldas umbes viis aastat tagasi, et mida raskem on moraali puutuvat küsimust poliitikutel (st ka seadusandjatel) lahendada, seda kergekäelisemalt annavad nad selle kohtute (või üldse juristide) lahendada.
Feministide meeleheaks on viimasel ajal tõlgendatud Prantsusmaal kodanike võrdsusõigust seaduse ees selliselt, et minimeerida kultuurilisi praktikaid, mis võivad kahjustada naiste emantsipatsiooni ja soolise võrdõiguslikkuse eesmärke. Kohtult on veel aga tulemata viimase paari kuu jooksul eriti suurt tähelepanu saanud vaidlus (millesse sekkus isiklikult ka justiitsminister Rachida Dati) abikaasade vahel, mille keskmes on küsimus, kas abielu võib tühistada, kui ilmneb, et süütu pähe kositud pruut seda tegelikult ei ole. Süütus oleks sel juhul abielu sõlmimise oluline tingimus, mille osas teist poolt on petetud. (Teadagi millist kogukonda sellised vaidlused eelkõige puudutavad.) Kõnealune kohtuasi on paljusid prantslasi sügavalt šokeerinud, räägitakse totaalsest tagasiminekust keskaegsete tõekspidamiste juurde naisele esitatavatest nõudmistest jms. (Muide ka pearäti keelustamise debattides domineeris ühe argumendina ilmaliku riigi põhimõtte kõrval mure tüdrukute ja naiste õiguste pärast.) Meedia on seks puhuks otsinud üles ka need kümned ja kümned kirurgid-günekoloogid, kelle igapäeva töö hulka kuulub n-ö süütuse taastamise operatsioonide läbiviimine. Küsimusi ja eriarvamusi kui palju! Sooloog ootab kohtu arvamust.
